Kasutajapoolne identiteedihaldus kui demokraatia nurgakivi

 

Essee on avaldatud ka 2013-05-03 Sirbis kui “Kasutaja määratud identiteet on demokraatia osa“.

Infoühiskonnas on küsimus anonüümsusest oluliselt avaram kui Meelis Atoneni katse[1] võrdsustada anonüümne (tegelikkuses küll pseudonüümne) kommenteerimine halvustamisega või kui seda on isegi küsimus ano-/pseudonüümsuse kui nähtuse tervitatavusest kommentaariumides. Küsida tuleks, kas inimene peaks [...]

Vox populi tasalülitada?! (et)

Mõeldes kohtupraktikas ja poliitikas toimuvale, jääb vägisi mulje, et kellelgi on soov rahva hääl kuuldamatuks muuta ning rahvapärasus avalikust elust ära kaotada. Rahva häält tõrjutakse nii au ja hea nime kaitse kui ka poliitkorrektsuse või -viisakuse egiidi all, ent seda tehes unustatakse ära, et demokraatlikus riigis peab olema kõrgeima võimu kandja rahvas.

Ühiskondliku [...]

Autorsus ja autoriõigus koolides (et)

Kirjutis on avaldatud ka Eesti Päevalehe veebiväljaandes.

Kolmapäevases EPL-is oli võimalik lugeda arvamustoimetaja Riin Aljase kogemusi autorsus- ja privaatsusküsimustest koolides. Aljas keskendus oma kirjutises isikuandmete kaitse seadusele, mina käsitlen autoriõiguse seadust (AutÕS) ning toon tõendeid, et täna pole olukord sugugi parem kui aastal 2007.

Alustagem põhilisest: 1) kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele tekib [...]

Miks nõuda ACTA tagasilükkamist? (et)

Toimetatud versioon on avaldatud ka Eesti Päevalehe veebiväljaandes.

Sellel laupäeval (9.6) on taaskord oodatud kõik inimesed nii Eestis kui ka Euroopas avaldama meelt ACTA vastu. Kuigi on palju räägitud sellest, et ACTA vastu protestitakse ning et ACTA on paha, soovin siiski üle korrata, miks ma pean vajalikuks ACTA vastu meelt avaldada, miks ma [...]

Mis on korruptsioonis halba, kui asjad kiiremini liikuma hakkavad? (et)

See essee sai originaalis kirjutatud 24. jaanuaril 2012 ning esitatud MTÜ Korruptsioonivaba Eesti esseekonkurssile, kus see tunnistati teise koha vääriliseks.

Mõistmaks probleeme mentaliteediga, et korruptsioon on kannatajata kuritegu, et selles pole midagi halba, tuleb mõelda sellele, miks meil üldse on riik. Teadupärast suudavad rikkad endale lubada päris palju: olenevalt rikkusastmest saavad nad endale [...]

Eesti Vabariigi põhiseaduse 40. paragrahvi teise lõike teise lause ameerikalik interpretatsioon ehk Kiriklik tegevus ja kool ei sobi kokku (et)

Riigikirikut ei ole. (Eesti Vabariigi põhiseadus) Kongress ei võta vastu ühtegi seadust, mis tunnustaks religiooni kehtestamist. (Ameerika Ühendriikide esimene konstitutsiooniparandus) Ilusad laused: lihtsad ja selged. Teoorias täiesti piisavad, et tagada riigi ja kiriku lahusus. Ent kas hetkel on riik ja kirik selgelt lahus?

Eestis ja Euroopas üldiselt on levinud arusaam, mille kohaselt on riigi ja [...]

Kinnisus, suletus ei sobi avalikku sektorisse (et)

Järgnev tekst on kunagise koolikirjandi redigeering. Vabaduse eeliseid tuleb nimelt tutvustada ka koolis. Pidevalt. Ning kui kellelgi läheb selleks inspiratsiooni vaja, siis käesoleva teksti litsentsiks on teatavasti CC-BY-SA 3.0.

Euroopat peetakse üldiselt demokraatlikuks piirkonnaks. Kui kodanikuühiskonna poolel võib selle hinnanguga veel rahule jääda, siis valitsemise puhul tekib minul küll küsimus, kas ja kui demokraatlik see [...]

Estonian political landscape 1: Lauri Luik from Estonian Reform Party answers our questions

In the end of December all Estonian political parties represented in the Estonian parliament were sent requests to answer a few questions about Free Software, proprietary software advertising on the websites of public institutions, open standards, software patents, and copyright. Estonian Reform Party (Eesti Reformierakond) was the first to respond. They replied that the party [...]

Eesti poliitmaastik 1: vastab Lauri Luik Reformierakonnast (et)

Detsembri lõpus sai Eesti parlamendierakondadele saadetud palve kommenteerida nende seisukohti küsimustes, mis puudutavad vaba tarkvara, kinnise tarkvara reklaami avaõiguslike asutuste veebilehtedel, avatud standardeid, tarkvarapatente ning autorikaitset. Esimesena vastas palvele Eesti Reformierakond, kes andis meile teada, et nende erakonnal nendes küsimustes veel ametlikke seisukohti pole, ent edastas meile oma Riigikogu fraktsiooni liikme Lauri Luige isiklikud seisukohad. [...]