Milleks rituaalid: usundimaailmas, ilmalikus elus, loomariigis? (et)

2012. aasta usundiõpetuse olümpiaadi eelvooru essee.

Mis on rituaal? Vahend oma tubliduse, tugevuse ja tarkuse väljendamiseks? Vahend ühiskondliku turvatunde loomiseks? Vahend massipsühhoosi rakendamiseks? Jah, jah ja jah, ent ka ei, ei ja ei – rituaal on elu mõtestaja, asjade olemuse determineerija mitteinkvisitoorse rahva jaoks.

Rituaal kui enesereklaam esineb prominentselt looduses, antiikkultuuris, jaapani samuraikultuuris ning tänapäeval spordis: loomad demonstreerivad paaritumismängude – rituaal ehk mäng, mäng ehk rituaal – käigus oma häid geene ning võimekust saada ja kasvatada terveid ja tugevaid järglasi; inimesed demonstreerisid sõjas (ja demonstreerivad tänapäeval spordis) võimekust kaitsta oma peret ehk tõenäosust, et neil õnnestub üles kasvatada terved ja tugevad järglased. Seda kinnitab ka asjaolu, et tänapäeval, mil me vajame ellujäämiseks pigem vaimseid kui füüsilisi oskusi, on tekkinud uued rituaalid: programmeerimis- ja matemaatikavõistlused, mälumängud, rituaalne skeptitsism (Eestis näiteks need skeptik.ee kommentaatorid, kelle jaoks mõisted “jumal” ja “UFO” tähendavad, et kõneleja on segane, kuid ka vandenõuteoreetikud) jne.

Ometi ei saa rituaali ainsaks eesmärgiks pidada enesereklaami: osaleja soovib küll end reklaamida, kuid ta soovib seda mingil põhjusel teha – osaleja soovib ühiskondlikku positsiooni: loomariigis soovitakse täis kõhtu ja partnerit. Rituaali eesmärgiks on paljunemine. Paljunemise kaudu on rituaali eesmärgiks elu mõtestamine.

Rituaal ühiskondliku turvatunde garandina on mõtestatav mõeldes matuserituaalidele: inimesel on ootus, et ta maetakse moel, mis on tema jaoks auväärne, soovitav. See ootus on ühiskonnas väga oluline: inimene, kes teab, et ta maetakse auväärsel viisil, läheb kergema meelega oma riigi eest sõtta ning kaitsetahe on riigi ja ühiskonna alustalaks. Riigi eksisteerimiseks peab eksisteerima kaitsetahe. Propagandasõja – rituaalide duelli – eesmärgiks on vastase kaitsetahte lammutamine ning enese kaitsetahte suurendamine. Riik ja ühiskond loovad mitmesuguste rituaalidega kokkukuuluvustunde, et kindlustada võim indiviidi üle ning mõtestada indiviidi elu ühiskonna hüvanguks tegutsemisega/-na. Ent rituaal võib olla samavõrd destabiliseeriv: Lääne inimeste jaoks poleks ajaloos inkade ning tänapäeval Talibani ohvrina lõpetamine kuigivõrd meeldiv, samas on Lääne rituaalid Talibanile samavõrd vastuvõetamatud.

Rituaal ja massipsühhoos on teema, mida eelistan analüüsida usulises kontekstis: on nimelt mõeldamatu, et enamus usklikke on suutelised oma usulist kuuluvust põhjendama: kuldsest miljardist väljajääjatel pole selleks aega ega haridust ning läänekodanikud viidavad selgelt liiga palju aega erinevate pildikastide ees. Ometi, küsides ameeriklaste religioosseid tõekspidamisi, selgub, et enamik neist on kristlased. Kuid kuidas saab kristlaseks olla näiteks laps, kes pole kunagi piiblit lugenud? Kuidas saab kristlaseks olla inimene, kelle ainus argument jumala eksistentsi poolt on väide, et universum ei saanud ise tekkida? Miski peab olema veennud neid inimesi, et jumal on tõeline ning et nad on kristlased. Ilmselt on see miski igapühapäevane jutlus nende lapsepõlves, millest suurt midagi peale jumala olemasolu meelde ei jäänud. Ent seda, mis jäi, korrati pikalt ja palju. Ning pärast kordavad nad seda oma lastele ning need omakorda oma lastele.

Kuid kirik pole ainus, kes nii toimib. Totalitaarsed režiimid Nõukogude Liidust ja Natsi-Saksamaast Mussolini Itaalia ja Hiina Rahvavabariigini toimisid või toimivad täpselt sama mudeli alusel. Mänguliselt reprogrammeeritakse noored ja vabad inimesed režiimi toetajateks. Mõtestatakse nende elu režiimi ja institutsioonide püsimajäämisena.

Rituaal mõtestajana aga on kasutatav ka mõne tegevuse sotsiaalsete konnotatsioonide muutmiseks. Näiteks riikides, kus on kasutusel surmanuhtlus, on üldjuhul tapmine keelatud ning seda ei kiideta heaks. Ent justiitsvõimu teostatav tapmine on reglementeeritud, protsessi on näiliselt lisatud õiglus ja see on ritualiseeritud, mistõttu on see inimeste jaoks teadmata põhjusel vastuvõetavam kui illegaalne tapmine.

Õnneks pole rituaali maagiline kutse rakendatav ainult sõnavabaduse piiramiseks, tapmise ja muude loomuvastasuste õigustamiseks, vaid ka kodanikuvabaduste ning inimõiguste edendamiseks. Näiteks Rootsis on registreeritud kopimistlik kirik ning dogmatiseeritud failijagamine kiriku asutaja Isak Gersoni sõnul selleks, et “tõmmata tähelepanu nende [kopimistide] protestile ning anda sellele uus raamistik”.[1] Nimelt peavad kopimistid info kopeerimist, jagamist ja otsimist pühaks.[2] Ning kopeerimisele rituaalset tähendust omistades ja aktiivset selgitustööd tehes loodetakse autoriõiguste iseenesestmõistetavus ning piraatlusega kaasnev sotsiaalne stigma kahtluse alla panna.

Selline idee pole muideks üldsegi eluvõõras. Nimelt on sisutootjad efektiivse rituaalse argumenteerimata propaganda abil suutnud panna suure osa rahvast uskuma, et autoritel on õigus oma loomingu eest tasu saada ning autoriseerimata kopeerimine on väga paha. Fakt, et millenniumeid kirjutasid inimesed loomingut lihtsalt ümber kellelegi kompensatsiooni maksmata, ning Lääne autoriõiguste alustalad on jäetud seejuures tähelepanuta. Nimelt sätestavad nii Anne’i statuut – An Act for the Encouragement of Learning […] for the Encouragement of Learned Men to Compose and Write useful Books [...][3] – kui ka Ameerika Ühendriikide konstitutsioon – Section 8. The Congress shall have Power […] To promote the Progress of Science and useful Arts, by securing for limited Times to Authors and Inventors the exclusive Right to their respective Writings and Discoveries [...][4] –, et autoriõigused tasakaalustavad kahte avalikkuse huvi: avalikkuse huvi informatsiooni levitada ning avalikkuse huvi, et luuakse uusi teoseid. Kuigi Anne’i statuut mainis ka autorite finantsolukorra parandamist, siis kaitsti autoreid tol ajal kirjastuste eest. Ent tänapäeval on efektiivsed dogmatiseerivad rituaalid (vt nt [5]) muutnud avalikkuse arusaama nii, nagu oleks autoritel loomupärane õigus oma loomingu eest tasu saada. Ning pole näha ühtki põhjust, miks see protsess ei võiks vastupidi toimida.

Rituaali võim ideede levitamisel on tuntav ka mitmete filosoofiliste ideede puhul: allegoorilised teosed oma köitvuse ja salapäraga – rituaal: reglementeeritud tegevus, mis põhjustab huvi või muu psühholoogiliselt köitva reaktsiooni – on ideede levitamisel efektiivsemad kui traktaadid. Kundera “Olemise talumatu kergus”, Dante “Komöödia”, Doctorow “Väike Vend”, Orwelli “Suur Vend”, Burgessi “Kellavärgiga apelsin”, Bradbury “Fahrenheit 451”, Sartre’i “Iiveldus”, Bulgakovi “Meister ja Margarita”, Goethe “Faust” versus Parmenides, reglementeeritud moraal, Stallmani esseed, Locke jne. Massidesse on ideed viinud esimesed, mitte teised.

Rituaal, see on midagi võimast. Midagi seletamatut. Midagi, millele sokraatilise meetodiga läheneda võib, ent mille mõistmine võib olla saavutamatu. Ent rituaali rakendused on seetõttu erakordselt mitmekesised: enese paremuse, tugevuse, võimsuse, ülimuse demonstratsioon; ühiskondliku turvatunde tekitamine; moraalselt küsitavate tegevuste “pehmendamine”; kehtiva korra kindlustamine; üldtunnustatud diskursuse kohendamine; ideede laialdasem levik – nii materiaalse kui ka meelelise mõtestaja mitteinkvisitoorse meele jaoks. Tegevusi, mida võib rituaalina vaadelda, on nii võrratult palju, et rituaalidega on mul nagu Lachesel mehisusega. Ning kellel meist poleks?

Bibliograafia

[1] Romig, Rollo (2012-01-12) The First Church of Pirate Bay. The New Yorker: <http://www.newyorker.com/online/blogs/culture/2012/01/the-missionary-church-of-kopimism.html#ixzz1jHFETYcl> Vaadatud: 2012-02-06.

[2] Det Missionerande Kopimistsamfundet (2012) Welcome to the missionary church of kopimism. Det Missionerande Kopimistsamfundet: <http://kopimistsamfundet.se/english/> Vaadatud: 2012-02-06.

[3] Briti parlament (1710) The Statute of Anne, 1710 (1/6). http://www.copyrighthistory.com: <http://www.copyrighthistory.com/anne.html> Vaadatud: 2012-02-06.

[4] Founding Fathers (1787/2006-04-14) The Constitution of the United States of America, 1787. Project Gutenberg: <http://www.gutenberg.org/dirs/etext90/const11h.htm> Vaadatud: 2012-02-06.

[5] enigmax (2009-10-04) EMI Tries To Hide Kids Education Anti-Piracy Objective. TorrentFreak: <https://torrentfreak.com/emi-tries-to-hide-kids-education-anti-piracy-objective-091004/> Vaadatud: 2012-02-06.

Comments are closed.