Haridussüsteemist politseiriiki? (et)

Toimetatud versioon sellest kirjutisest avaldati ka Õpetajate Lehes. Siin on originaal (kui mälu ei peta), kus sõna “spetsiifiline” on asendatud sõnaga “konkreetne”, et vähendada lokkavat ameerikalikku keelekasutust.

Aegade algusest peale on mõistetud, et mingi vanuseni tuleb noori ühiskonnaliikmeid õpetada, kasvatada ja kontrollida rohkem kui vanu. See on täiesti normaalne: noor ühiskonnaliige teab esialgu [...]

Müüt eesti kultuurist ehk Eesti kultuur on enesemääratlus eestlastena (et)

Eesti keele eksam 2012… Minu arutlus eesti kultuuri tuleviku teemal. Esimene pealkiri on uus ja mõnd kohta pisut muudetud.

Millest koosneb eesti kultuur? Rahvusromantiku meeles on olulised komponendid ajalooline rahvas, keel, kannatus, heroilised lahingud. Realisti arvates koosneb eesti kultuur arusaamast, et meil on oma kultuur. Mis seda “palju kannatanud rahva” kultuuri ees ootab?

[...]

Ainuõigele meetodile ja tulemustele pretendeeriv teadus on ideoloogia ning tuleb seega lahutada riigist, muu hulgas ka haridusest (Paul Feyerabend, Against Method) (et)

Tegu on filosoofiaolümpiaadi eelvooru esseega.

Feyerabendi tsitaat sisaldab endas kaht väidet: 1) teadus on ideoloogia; 2) ideoloogiad tuleb lahutada riigist. Esimene väide on küll tõene, ent kas sel on ka mingeid traagilisi tagajärgi? Ilmselt mitte. Teine väide on sügav usu küsimus, kuid igasuguse ideoloogia lahutamine riigist viib riigi hukuni.

Teadus on ideoloogia

[...]

Milleks rituaalid: usundimaailmas, ilmalikus elus, loomariigis? (et)

2012. aasta usundiõpetuse olümpiaadi eelvooru essee.

Mis on rituaal? Vahend oma tubliduse, tugevuse ja tarkuse väljendamiseks? Vahend ühiskondliku turvatunde loomiseks? Vahend massipsühhoosi rakendamiseks? Jah, jah ja jah, ent ka ei, ei ja ei – rituaal on elu mõtestaja, asjade olemuse determineerija mitteinkvisitoorse rahva jaoks.

Rituaal kui enesereklaam esineb prominentselt looduses, antiikkultuuris, jaapani [...]

Mis on korruptsioonis halba, kui asjad kiiremini liikuma hakkavad? (et)

See essee sai originaalis kirjutatud 24. jaanuaril 2012 ning esitatud MTÜ Korruptsioonivaba Eesti esseekonkurssile, kus see tunnistati teise koha vääriliseks.

Mõistmaks probleeme mentaliteediga, et korruptsioon on kannatajata kuritegu, et selles pole midagi halba, tuleb mõelda sellele, miks meil üldse on riik. Teadupärast suudavad rikkad endale lubada päris palju: olenevalt rikkusastmest saavad nad endale [...]

Eesti Vabariigi põhiseaduse 40. paragrahvi teise lõike teise lause ameerikalik interpretatsioon ehk Kiriklik tegevus ja kool ei sobi kokku (et)

Riigikirikut ei ole. (Eesti Vabariigi põhiseadus) Kongress ei võta vastu ühtegi seadust, mis tunnustaks religiooni kehtestamist. (Ameerika Ühendriikide esimene konstitutsiooniparandus) Ilusad laused: lihtsad ja selged. Teoorias täiesti piisavad, et tagada riigi ja kiriku lahusus. Ent kas hetkel on riik ja kirik selgelt lahus?

Eestis ja Euroopas üldiselt on levinud arusaam, mille kohaselt on riigi ja [...]

Kinnisus, suletus ei sobi avalikku sektorisse (et)

Järgnev tekst on kunagise koolikirjandi redigeering. Vabaduse eeliseid tuleb nimelt tutvustada ka koolis. Pidevalt. Ning kui kellelgi läheb selleks inspiratsiooni vaja, siis käesoleva teksti litsentsiks on teatavasti CC-BY-SA 3.0.

Euroopat peetakse üldiselt demokraatlikuks piirkonnaks. Kui kodanikuühiskonna poolel võib selle hinnanguga veel rahule jääda, siis valitsemise puhul tekib minul küll küsimus, kas ja kui demokraatlik see [...]

Kodanikuks olemine kohustab (et)

Järgnev tekst on ühiskonnaõpetuse tunnis kirjutatud arutlus, mis pärineb septembri lõpust. Mõned originaalis esinenud kirjavead on ära parandatud.

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab: “Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.” (§54) Kuid kas kodanikul on ka moraalne kohus seadust täita? Järgnevalt analüüsimegi seda Eesti ja maailma näidetel.

Esiteks pean vajalikuks käsitleda [...]

Eesti poliitmaastik 1: vastab Lauri Luik Reformierakonnast (et)

Detsembri lõpus sai Eesti parlamendierakondadele saadetud palve kommenteerida nende seisukohti küsimustes, mis puudutavad vaba tarkvara, kinnise tarkvara reklaami avaõiguslike asutuste veebilehtedel, avatud standardeid, tarkvarapatente ning autorikaitset. Esimesena vastas palvele Eesti Reformierakond, kes andis meile teada, et nende erakonnal nendes küsimustes veel ametlikke seisukohti pole, ent edastas meile oma Riigikogu fraktsiooni liikme Lauri Luige isiklikud seisukohad. [...]

Miks? (et)

Me lihtsalt teeme,

kui võimaluse saame,

kuna tahame.